Õudusunenägu

Viimaste päevade märksõnad: piin, valu, ahastus, viha. See vast võtab kokku kõik, mida hetkel tunnen.

Käisime ükspäev uute saabastega jalutamas, niiöelda, et neid sisse kanda. Tulemus: katkine vill jalal. Mis kord paraneb ja siis läheb jälle katki. Ostsime uued plaastrid, praegu peavad suht hästi vastu ja kõndides valu puudub. Vast paraneb ruttu.

Saime eile öösel uue saavutusega hakkama - käisime jooksmas (Hatters, Bullring, Ladywell walk-Ibis, Victoria Square, Hatters). Üllataval kombel on haige jalaga kergem joosta kui kõndida. Hetkel on jalad veidike valusad, aga elab üle. Me tugevad Eesti naised ju.
Jooksmas käimine on siin omaette sündmus ka ju. Vahest ikka tulid mõtted, kas me elusana koju ka jõuame. See kord oli õnne, pääsesime ainult mõne kommentaariga.

Viimaste päevade päevaplaan: äratus, pesu, söök, arvuti, voodi. Kodutute ja töötute igapäeva elu, väheste mööndustega.

Korteriga oleme ka jamanud siin päris palju. Üks ütleb ühte, teine teist. Nagu kammoon, kaua võib. Tahaks enda elamist juba.
Käisime täna kontoris, Nicolaga kohtumas, vast sai midagi selgemaks. Eks homme näha ole.

Hostelis käib ka üks pidev möll. Tom, töötaja, keerab meile käru koguaeg, ajab kõik, mis meiega seoses sassi. Thanks a lot. :) Aga see eest, tema aktsent heastab kõik selle. Right, Madli!?
Me Madliga siin nagu mingid kurjategijad. Kõik koguaeg vahivad ja küsivad sisutuid küsimus.
1. Hi, kuidas teil läheb?
2. Kust te pärit olete?
3. Kas te vene keelt räägite?
4. Okei, nägemist!

Mingi iirlane käib koguaeg meie juures, ütleb estonian girls ja siis kõnnib minema. Tänasest oleme läptopi tüdrukud. Mida hekki!!? Suht jube on siin juba.

Lisaks on siin keegi austraallane, Cody vist, kes karjub kõikidest koguaeg üle ja ajab 16. aastase teismelise juttu. Annab klouni kuju välja. Aga noh vähemalt on naljakas. :D

Homme kirjutab vast jälle, siis on äkki loodetavasti rohkem sündmusi, mida kajastada Teile. Fingers crossed!


Miss my family!!
Mihkel ilusat esimest septembrit Sulle homme! :)

Päikest,

Liisi

Tähelepanekud

Selle ajaga, mis me siin oleme olnud, oleme nii mõndagi märkanud.

Autod.
Vaadates Bhami automarke, siis ei saaks küll öelda, et inimesed siin vaesed on. Või siis nagu Madli ütles, et vaesed sõidavad bussiga või jala (nagu meie). Siiamaani olen mina näinud ainult kahte vanat autot.
Kõige populaarsemad automargid: Audi, Jaguar, BMW ja Mini Cooper. Igatahes Audi fännidele on see siin paradiis, iga kolmas auto on mingit uuemat sorti Audi. ;)

Liiklus.
On suht pöörane, teemärgistused ei tähenda nende jaoks midagi, kurve võetakse nii nagu juhtub. Pargitakse kuhu tahetakse, ei loe isegi silt no parking.
Liiklus on valel poole teed, vahepeal juba hakkas paremuse poole minema, sain aru kuhu vaatama pean, et mitte auto alla jääda. Praegu aga tundub, et läheb järjest hullemaks, kõik jumala sassis.
Jalakäijate valgusfoorid ei loe ka midagi, isegi politsei jalutab punasetulega üle tee. Nii, et kui autot ei tule, siis mine üle kust tahad.

Inimesed.
Kõige häirivam brittide juures on see, et nad kõik suitsetavad, nii mehed kui ka naised. Minust on siin saanud passiivsuitsetaja. Koguaeg on tunda suitsu lõhna. Rõve.
Söögi peale ja söögi alla käib üks pidev sorry'tamine. Eile poes, üks töötaja läks minust mööda, ta isegi ei puudutanud mind ja juba tuli sorry-sorry. :D Aga sellega harjub ära, endal see ka juba külge jäänud. Pidevalt ongi sorry/thank you. :D

Riietus.
Kui väljas on soe on nemad paksult riides ja vastupidu: väljas sajab, mega külm, nemad käivad lühikeste riietega. Aasta läbi kantakse UGSe (talvesaapad). Tänavapildis näeb palju ülikondades mehi. Peale tööpäeva lõppu minnakse kohe ülikondadega pubisse.

Eile tegime esimest korda sooja süüa: spagetid bolognese kastmega. Polnud küll suuremt sorti asi, aga süüa kõlbas. Ära rikkus see, et just eile jagati siin tasuta pitsat. Normaalne, just siis kui meie süüa hakkame tegema.

Vaatasime siin ühistoas Barca vs Porto mängu. Ilmselgelt Barca võitis, 2:0 (Messi ja Fabregas).
Fabregase kohapealt nii palju, et mees oli Arsenalis 90 minuti mängija ja eile sai Barcas ainult 10 minutit mängida. Mille jaoks!? Ma saan aru, et see oli tema unistus, ta isegi loobus 5 miljonist, et Barca eest mängida. Aga ilma mänguajata läheb mees ju rooste. Loodame, et saad varsti uuesti terve mängu mängida, edu Sulle Cesc! :)

Hostel.
Tuba ja vannituba on normaalse suurusega. Ühesõnaga, mahume ära. All keldris on köök, söögituba, telekatuba ja veel mingi puhketuba. Inimesed on sõbralikud ja aitavad kui vaja, mehed on meie kohvreid vedanud ühest toast teise, siis kui me tuba pidime vahetama. :D

Üleeile kutsus hosteli töötaja/omanik meid pubisse, aga me olime liiga väsinud, et minna. Kahju, oleks huvitav olnud. Vast kunagi satume meie ka nendesse pubidesse. :D
Muideks öö ühistoas möödus normaalselt ja me tagasi enda private roomis.
Läpakas jamab jälle, loodame, et see peab vastu siin mõne aja.

Ahhjaa, lisaks toimuvad siin mingid filmivõtted, eile jalutasime ka mingist kaamerate ja filmcrew'st mööda. Põnev põnev. :)


Meie tuba.

Päikest,

Liisi


PS! Räigelt tahaks Eesti leiba. :)

Please Don't Stop The Rain. James Morrison

Nagu pealkirjast näha, siis on ka meile siia vihm jõudnud. Kuigi siin vahepeal on tibutanud, aga see seenevihm ei tee midagi. Täna, aga oli suur üllatus uksest välja minnes.... Õigemini kaugemale me ei jõudnudki, sest läksime tagasi tuppa ja võtsime vihmavarju.

Uus hotell/hostel, uus algus.
Eile sai meie nädal aega Ibise hotellis täis, pidime endale uue otsima. Kolmapäeval bookisime Hatters hosteli veel üheks nädalaks. Niisiis eile kõndisime mingi pool tundi küngastest ülesse-alla kuni jõudsime lõpuks peatuspaigani. Suht kerge oli või nii. Iga kell teeks uuesti. Panime asjad enda tuppa ära ja läksime linna peale.
Eilse öö veetsime doublebed private rooms, aga kuna tänaseks olid kõik kinni, siis selle öö veedame dorm'is (8 voodit, 6 võõrast inimest, nii mehed kui ka naised). Ma kohe armastan seda, kui privaatsus puudub. Õnneks see ainult üks öö ja siis saame enda privaatruumi tagasi. Can't wait it! :)

Adapter.
Kui keegi, ei tea siis Inglismaal on teistsugused pistikud, kolme otsaga, erinevalt meie euro omadest. Eelmises hotellis olid meil laenatud adapterid, aga nüüd mõtlesime, et peaks ikka ise ostma, nagu nii läheb korteris vaja. Nii siis seadsimegi ennast linna poole adaptereid otsima, mis osutus täiesti võimatuks ülesandeks. Õhtu lõppes tühjade kätega, arvutis olemisest võis ainult unistada. Täna saime abi hosteli töötaja käest, kuigi ta võib ka omanik olla, sest ta siin koguaeg kohapeal. Igatahes see mees, nime ei mäleta, näitas meile suuna Temple Row ja Cherry St ristmikule. Ilmselgelt seda poodi seal ei olnud, vaid mingi kaamerate pood. Peale ringi tiirutamist läksime me sinna Jessop'i poodi sisse ja küsisime abi. Sealt juhatati meid õigele tänavale, paar ristmikku edasi. Lõpuks saimegi enda EURO to UK adapteri. Jeejee. :)

Tesco. Jälle.
Eile uurisime terve selle Broad Streeti Tesco üle. Olime vist mingi tund aega selles poes. Leidsime päris huvitavaid asju, millest endale kunagi hääd süüa teha saaks. Igatahes valik on suuur ja lai. Osta mida tahad.


Hoiatus!!!!
Naiste osa, meestel mitte lugeda. :D
Supper Tescos pole müügil O.B tampoone nagu üldse mitte, kuidas see võimalik on!!???
Nii, et emme paluks pakk teele. Lisaks puudub seal minu hambahari, selle peab vist ka Eestist saatma. ;)

Canal Walk.
Kõndisime ka suure osa kanali äärsest läbi - Jewlery Quarter kuni Bham Sealife. Päris pikk, aga väga ilus. Korda tehtud, igalpool kohvikud, lilled. Üks ilusamatest kohtadest Bhamis.
Mihkel kunagi siia tuleb, siis lähme kindlasti Sealife'i, paistab ilmatuma suur ja huvitav.


Madli leidis enda lemmiksöögi ülesse.

Canal side. Kanali äärne.

 Pretty pretty. :)

Weather, Weather and Weather.

Vihma sajab hetkel (alguses juba mainisin, aga ikkagi, this sucks!!) ja kuna mul ainult lahtised jalatsid, siis me lähme kohe-kohe poodidesse, äkki leiab mingid (päris)nahast saapad, siin juba mõned soodukad. Hoiame pöialt, ei tahaks küll enam märgade ja külmunud jalgadega ringi käia.

Minu UK number hetkel:
07926673494 (mis sinna ette käib - ei tea, otsige ise :D)


Päikest (teile ja meile),


Liisi

Tõusud ja mõõnad

Tervitused Teile sinna vihmasesse Eestisse!

Meil järjepidevalt päike paistab, loodame, et hoiab ka sellist ilma. Väljas käime kleitide ja lühikeste pükstega, sellal kui inglased talvesaabastega. Ilmselgelt mõistus pole oma teha.

Viimastel päevadel oleme aktiivselt korteri otsinguga tegelenud. Korterid tulevad ja lähevad. Suht masendav. Täna käisime Midland Lettings and Sales'i kontoris ning eelmine nädal oli neil 12 korterit, mis meile sobiks, praegu aga null.
Neti lehekülgedelt vaatamise tulemus on ka tühjus, kuna need ei ole tõepärased, sest tegelikkuses korterid juba ammu läinud. Ilmselgelt me elame siin kiviajal, et lehti ei uuendata.
Reedel lähme vist ühte korterit vaatama, kui me midagi paremat ei suuda leida. Eks näis.

Kesklinna korterid.
Heal ajal otsides võib saada alla 650 naela/kuus, halval ajal (nagu meil) alla 700 naela/kuus ei leia. See hinnaskaala kehtib 2 doublebedroomi, fully furnished, city centre korterite kohta.

Inglismaa poed.
Jalutasime eile esimest korda Broad Streetil, kuni sattusime kogemata suurima toidupoe otsa, mis me seni leidnud oleme. See Tesco on kindlasti suurem kui Tartu Prisma. Annab jalutada, ühest otsast teise.
Poodides, nii suurtes kui ka väikestes on hästi palju iseteeninduskassasid. Hetkel neid veel kasutanud pole.
Kauba valik on suur ja lai. Ei olegi veel jõudnud uurida, mida kõike seal müüakse, aga eks ma annan kunagi täpsema ülevaate.

Hinnad.
Hästi palju võib leida pakkumisi: buy one, get another free (osta üks, saad teise tasuta), two for ...£ (ühesõnaga, kaks asja ostes saad odavamalt), buy one, get another for 50% off (osta üks, saad teise poole hinnaga) jne. Selliseid hinnapakkumisi leiab nii toidu- kui ka riietepoodidest.
Üldiselt on hinnad samad, mis Eestis. Samas oleneb kust osta. Rohkem võrrelda oskan vast paari kuu pärast.

Ostsime ükspäev poest Tesco sinki, juustu ja toorjuustu. Õudne. Juustust tuleb õli välja ja ikka räigelt. Enne söömist peame veega ära pesema. :D

Käisime ka  leedu toidupoodi otsimas, mida me ilmselgelt ei leidnud, sest tänavatel puuduvad sildid ja need lähevad liiga sinka-vonka. Madli, aga vähemalt leidis endale unistuste auto. :D

Päikest,

Liisi

Pole ühtegi halba olukorda, mis ei võiks paraneda.

Viimaste päevade sündmused.
Olukord on suhteliselt nutune hetkel, aga loodame parimat. Korterit me pole leidnud, kuid samas on ju nädalavahetus, mis tähendab, et ega siin midagi ei liigu ka nendel päevadel.
Eile käisime natuke linnapeal ringi, ostsime hädavajalikke asju. Hotelli toas on meil tee-ja kohvi tegemise võimalus, aga kuna siin antakse suhkrut liiga vähe ja tee on meie ainuke toit päeva jooksul, siis eile ostsime suhkrut (82 pence-i) juurde. :D

Õhtul käisime Martini sõbra pool peol. Saime natuke infot juurde. Seal olid ka 2 läti tüdrukut, kes samuti alustavad kooliteed UCBs. Põhimõtteliselt jäi jutt selline, et me otsime neljapeale maja/korterit, peaks kõvasti odavam tulema.
Lisaks rääkisid nad, et me peaks võimalikult ruttu NI numbri ära tegema, kuna ilma selleta tööd ei saa. Homme lähmegi UCBsse ja küsime numbrit, kuhu me helistama peame, et NI intervjuu kokku leppida. Ootejärjekorrad pidid olema 3 nädalat. Nii, et suhteliselt raskeks läheb.

Töö leidmine pidi ka ikka väga keeruline olema. Aga, eks näis mis saab. Kõigepealt tuleb elamiskoht leida.

Täna lähme arvatavasti endale Inglise numbrit otsima, kuna ilma selleta siin suht raske hakkama saada.

Käisime reede õhtul veidike linnapeal ringi. Tegin ka mõned pildid mobiiliga, pole just kõige kvaliteetsemad, aga midagi ikka.

Üks tänavatest, mis viib Bullringi juurde. Madli ka seal pingil näha. :D

Townhall Square.

Bullringi sümbol.

Birmingham päeval.
Inimesed siblivad koguaeg ringi. Bullringi ümbrus on inimestest tulvil nii hommikul kui ka lõunal. Meil kui eestlastel on see suht harjumatu ja raske. Inimesed mööduvad nii lähedalt. I need my personal zone. Igatahes päeval on suhteliselt turvaline. Pole mingeid intsidente näinud ja politsei käib ka ringi.

Öösel.
Teatud tänavad on melu täis, näiteks meie hotelli tänav on õhtuti ikka väga lärmakas, siin mingi klubi vist.
Teised populaarsed tänavad pidid olema Broad St, Digbeth ja kanali ümbrus, kuid sinna me pole veel jõudnud. Üksi õhtuti ringi liikuda ei julgeks, liiga palju hindusid, muslemeid ja mustanahalisi, kes ajavad hirmu peale enda pilkudega.

Praeguseks kõik, kirjutan kui midagi juhtub.



Päikest (meil päike paistab),

Liisi

Day of Hell

Tänane päev on ikka suhteliselt õudne olnud. Esiteks tegin silmad lahti juba 7 ajal. Organism on vist Eesti ajas. Mingi hetk hakkasime liikuma UCB poole, peale otsimist, leidsima selle ka lõpuks ülesse. Kool on ikka päris suur, 11 korrust vist. Saime sealt veidike infot korterite kohta, aga ei midagi erilist, mis aitaks.
Tagasi tulles hakkasime teele jäävaid maakleribüroosid läbi käima. Tulemus 0. Lõpuks otsustasime, et ostame netipulga, kuna ilma Wi-fi'ta on ikka suhteliselt raske hakkama saada. Saatsime igale poole kirju laiali, eks näis kuna vastused saame.

Põhimõtteliselt möödus siis päev ainult ringi kõndides, jala all on vill, kõndida ei saa. Kanna veel kingi. Selg ka valutab. Supperb, ma ütleks.
Tänase päeva söök on koosnenud ka ainult hiina jääteest ja ühest pirnist ja arvatavasti seis jääb ka selliseks.

Päeval helistas Martin, ülikooli esindaja, kutsus meid homseks peole, kuhu pidid ka teised õpilased tulema ning tal pidi mõtteid olema, kust me korteri saaks. Madli esimene mõte oli muidugi: "Mul ei ole midagi selga panna!"

Natuke Bhamist.
Linn on ikka päris suur. Nii palju kui mina olen aru saanud, siis kesklinn tiirleb ümber Bullringi. Kõik teed viivad Bullringi.
Täielik multikulti city. Valgeid inglasi on suht vähe ikka. Ainult indud, mustanahalised ja hiinlased.
Kõik kohad on poode täis, ostnud pole siiamaani aga midagi. Pole tahtmist ega raha. Ime või mis!?

Kõik toidupoed, mis me leidnud oleme, on väiksemad ja kallimad kui Eestis. Ühtegi Prisma suurust toidukat pole siiamaani näinud. Need arvatavasti kusagil kaugemal siis. Homme lähme võib-olla otsima.
Bullringi lähedal on suur-suur turg (World Famous Market). Ostsime sealt 1 naela eest pirne. Üks pirn anti lisaks, ilusate nägude eest.
Suhkur on 0.84 naela. Odavam, kui Eestis. Tahad, issi, saadan sulle!? ;)
Leidsime veel mõned 99 poundsi ja 1 naela poed. Suht mõttetud, aga midagi sealt vast ikka leiab.

Taksod on mega naljakad. Nii inglaslikud kuidagi. Homme vist teemegi esimese sõidu, kuna see peo koht kesklinnast kaugel.

Mässude jälgi on mõnes kohas veel näha, paar akent on siiamaani suurte mõradega.
Ei ütleks, et nad siin vaesed on, nii indialased, hiinlased kui ka mustanahalised sõidavad uute bmw-dega ringi. Normaalne.

Nagu inglastele kohane, peaks ka mina ilmast rääkima, kui midagi muud tarka öelda pole. Päeval päike paistis, soe nagu Eestiski. Õhtu poole korraks tibutas, aga seda oli nii vähe. Nii palju kui me näinud oleme, siis ega kurta ei saagi, kuid eks näis, mis paari kuu pärast saab. Loodame parimat.

Pilte mul kahjuks pole, kuna kaamera puudub ja mobiiliga pole viitsinud pildistada. Kui korteri saab, siis vast veidike rahulikum ja saab ka linnas natuke ringi vaadata.



Päikest,

Liisi



PS! Kui küsimusi on, siis kirjutage kommentaar. Eks ma vastan kui oskan! ;)

Jõudsime Inglismaale

Hei hei, tervitused Inglismaalt kõikidele!

Teekonna algus.
Alustan kohe hommikust. Poole kaheksa paiku algas sõit Tallinnasse, sinna jõudes tormasime kohe Ülemistesse hiinakasse sööma. Viimane söök Eestimaa pinnalt. Varsti läks kiireks ning oli aeg asuda lennujaama poole, kõik kulges ilma viperusteta, õnneks. Tegime kalli-kalli ja ütlesime head-aega enda perekonnale.

Saabumine.
Lennusõit möödus hästi nagu näha, siis lennuk alla ei kukkunud.. Kahjuks pidime lennukis eraldi istuma, aga selle eest sattusin lahkete inglaste kõrvale.
Lennujaamast saime kuidagi moodi bussiga (1.80£) rongijaama. Ostsime sealt pileti Bhami (25£) ja jäime rongi ootama. Lõpuks rong tuli, kuid Madli kaotas pileti ära. :D Kontrolör oli aga mega tore inimene ja ta uskus meid, et me olime pileti ostnud, niisiis uut me ostma ei pidanud ja trahvi ka ei saanud. Tahtsime talle tänutäheks ka kommipaki anda, kuid me ei näinud teda enam. Kahju. Rongisõit kujunes ladusalt, mugav ja kiire. Võrreldes Eesti omadega, täielik luksvärk.

Maha läksime peatuses New Street Station. Sellest hetkest kuni hotelli leidmiseni kulus ikka mitukümend head minutit, mis siis, et hotell oli põhimõtteliselt nurgataga. Aga uskuge mind, see ei olnud kerge. Bullring on ikka tohutult suur ja ei ole võimalik aru saada, kus kohas sa oled. Loodetavasti poole aasta pärast on kõik selge.

Hotellis saime ilusti sisseregistreeritud, toad on korralikud, nädal aega peame vast ikka vastu, aga rohkem küll ei tahaks. Oma kodu on ikka ülekõige, juhul kui me selle leiame..  Muideks, saime juba esimese numbri, hotelli administraator on UCB õpilane. Lubas meid aidata, kui mingeid küsimusi on. Jeejee. :D

Hetkeseis.
Istume The Coffee Ruumis. Leidsime siit lõpuks Wi-fi. Surfame netis ja siis vaatame edasi, mis teeme. Tahaks vahepeal süüa ka, viimane söök oli ju Eestis. Samas hotellis on 5 pakki komme ja poolpätsi leiba. Õhtusöök, missugune.

Järgmise korrani,

Päikest,

Liisi

Viimane nädalavahetus Eestimaa pinnal

Mõtlesin, et kirjutaks ka viimastest päevadest ja lahkumispidudest.

Reede.

Hommikul käisime Madli, Julla ja Anniga Tartus peokraami kokku ostmas. Arve oli selline, et meie Madliga lubasime, et enam me ühtegi pidu ei korralda. Eks näis kas suudame ka lubadust pidada. 

Pidu algas suure vihmaga, sai väikese dušši uuesti. Tore-tore. Pidu oli nagu pidu ikka.

Oli tore kõiki jälle näha, loodame, et kohtume varsti uuesti. Kallid olete ja ootame Teid külla! :)

 Tšikkidega.

Laupäev.

Hommikul tulid sugulased külla. Minu kaks vanaema olid ülepika aja koos siin. Viimane kord võis vist olla 10-15 aastat tagasi, ei mäletagi enam. Nii hea meel oli Teid kõiki jälle näha. Aitäh tulemast! 

Pühapäev.

Oli väike perepäev. Hommikul suundusime Härjanurmele kala sööma, kus käisime kolmandat suve. Kõht täis, otsustasime, et käime ära ka Ida-Virumaal Padaorus. Nägin ära firma ruumid. Muideks, õuelt on otsevaade Kalvi mõisale. Pilte küll sellest pole, aga väga ilus oli. Muideks, Kalvi mõis on müügis, 45 miljonit vist. Käisime seal samas ka ujumas, kuigi väljas oli ainult 18 kraadi. Suhteliselt külm ikka, aga no tuli ära käia. 

Tahtsin ka Sinimägedes ära käia, pole kunagi sinna sattunud. Lõpuks sai nähtud. 

Ja sõit kodu poole võiski alata.

Kalvi mõisa rand, mis on firmast 500 meetri kaugusel. Luks värk. ;)

 Pildid Sinimägedest:

 Kaevikud:

Kandideerimine Inglismaa ülikooli

Üks väga hea sõbranna palus mul kirjutada, kuidas toimub kandideerimine Inglismaa ülikoolidesse. Kirjutan natuke lähedamalt, kuidas kõik alguse sai.

Minu tee Birminghami.

Mõtted välismaale õppima minemisest on olnud vist juba algklassidest saati. Unistasin, kuid ei osanud kunagi arvata, et see ka päriselt teoks saab. 

UCB leidsin täiesti kogemata, kui käisime 11. klassis Tallinnas Teeviidal. Sellel ajal olid mul veel mõtted hispaania keele õpingutest. Nägime UCB putkat, läksime niisama küsima, uurima, kas seal pakutakse hispaania keele ja kirjanduse kursuseid. Tuli välja, et hispaania keelt saab õppida ainult isaainena.

Martin, ülikooli esindaja hakkas meile UCB-d lähemalt tutvustama. Kuni lõpuks jäime pidama meie erialal, seiklusturismil. Sellest hetkest oleme palju vaeva näinud, et sinna kooli sisse saada.

2 aasta jooksul oleme Martiniga kohtunud ja kirju saatnud mitmeid kordi, et teada saada kõike võimalikku Inglismaa ja ülikooli kohta. 

Ülikooli kandideerimine.

Inglismaa ülikoolidesse toimub kandideerimine (vist) 2 korda aastas, nii sügisel algavatele kursustele kui ka talvel omadele. 

Räägin lähemalt sügisel algavatest kursustest. Kogu kandideerimine käib UCAS-se kaudu. Panen postituse lõppu lingid. Kandideerimine hakkab pihta juba septembrist ning kestab kuni 15 jaanuari/veebruarini, ei mäleta enam täpselt. Meie teekonda aitas läbida firma StudyIn, kellel olen ääretult tänulik kõige selle abi eest, eriti Anule, kes meiega tegeles. Kuigi UCAS-sesse on võimalik avaldusi saata ka ise, leidsime Madliga, et kergem ja kindlam on kasutada firma abi, kuna nad teavad nendest asjadest rohkem ja täpsemalt.

Niisiis, kõigepealt kirjutasime personal statement-i (motivatsioonikiri). Ütleks nii, et enam seda kirjutada ei tahaks, aga samas mulle meeldis minu oma. Lisaks sellele oli vaja kogu gümnaasiumi hindeid ja soovituskirja õpetajalt. Neid on vaja, et saada esimene pakkumine ehk conditional offer. Põhimõtteliselt ongi personal statement kõige tähtsam, see peab olema isikupärane ja originaalne, sest UCAS-es on programm, millega kontrollitakse kõik PS-id üle, et poleks plagiaate. Peale seda, jääb tükk tühja maad, kus midagi tegema ei pea, ennem kui esmase pakkumise saamist. Mingi hetk tuleb hakata täitma laenu- ja stipendiumitaotlusi (ohh õudust, palju pabereid, aga põhimõtteliselt teed ainult linnukesi sinna). Lisaks tehakse vist sellel ajal ka ühikakohataotlusi, aga pole kindel, kuna me otsustasime korteri kasuks, tuleb kindlasti odavam kui ühikas.

Kui eksamid sooritatud, tuleb saata lõpu- ja eksamitetunnistus UCAS-sesse, et saada unconditional offer (ehk siis viimane pakkumine). 

Olenevalt koolist tuleb teha ka keeletest, näiteks IELTS keeletest. Kuna UCB on StudyIn-i partnerkool, siis meie pääsesime keeletestist, piisas vaid inglise keele riigieksamist, mis pidi olema foundation programmi puhul üle 65. ja bakalauruse puhul üle 70. punkti. 

Meie võtsime foundation programmi, mis on põhimõtteliselt sama, misbakalauruse, kuid seal on esimesel aastal ka mõned keskkooli ained. Võtsime selle, kuna polnud enda inglise keele tasemes nii kindel.

Natuke ka õppemaksu- ja laenu kohta. 

Muideks Inglismaal tõuseb alates 2012. õppeaastast õppemaks. Minu teada see kahekordistub: kui praegu on see umbes 3300 naela, siis järgmine aasta üle 7000 naela. Muidugi muutuvad ka laenutingimused natuke soodsamaks, kuid siiski see muutub väga kõrgeks.

Praegused tingimused:

Õppelaen läheb kohe koolile, ise ei näe sellest mitte sentigi ning igaaasta peab õppelaenu uuesti taotlema. Laenu tagasimaksmine toimub peale ülikooli lõpetamist ning alles juhul kui teenid mingit kindlat summat (hetkel 15 000 naela) aastas. Kui juhtud vahepealt tööst ilma jääma või langetatakse palka, siis laenumakseid ei toimu. Lisaks kustutatakse laen 30 aasta pärast, olenemata sellest kui palju või kas üldse oled laenu tagasi maksnud.

Rohkem vist polegi enam midagi lisada. Kui tekkisid mõned küsimused, siis küsige julgelt, aitan nii palju kui oskan. 

Soovin edu kõikidele uutele kandideeriatele! 

Lingid:

UCAS http://www.ucas.com/

StudyIn http://www.studyin.ee/

UCB http://www.ucb.ac.uk/home.aspx

Päikest,

Liisi

PS! Kuigi ma loen postituse peale kirjutamist veel korra üle, juhtuvad mõned kirjavead siiski sisse jääma, nii samuti ka mõned segased lauseehitused. Vabandan nende üle nii selles kui ka järgnevates postitustes. Loodan, et need ei sega lugemist. :)