Õudusunenägu

Viimaste päevade märksõnad: piin, valu, ahastus, viha. See vast võtab kokku kõik, mida hetkel tunnen.

Käisime ükspäev uute saabastega jalutamas, niiöelda, et neid sisse kanda. Tulemus: katkine vill jalal. Mis kord paraneb ja siis läheb jälle katki. Ostsime uued plaastrid, praegu peavad suht hästi vastu ja kõndides valu puudub. Vast paraneb ruttu.

Saime eile öösel uue saavutusega hakkama - käisime jooksmas (Hatters, Bullring, Ladywell walk-Ibis, Victoria Square, Hatters). Üllataval kombel on haige jalaga kergem joosta kui kõndida. Hetkel on jalad veidike valusad, aga elab üle. Me tugevad Eesti naised ju.
Jooksmas käimine on siin omaette sündmus ka ju. Vahest ikka tulid mõtted, kas me elusana koju ka jõuame. See kord oli õnne, pääsesime ainult mõne kommentaariga.

Viimaste päevade päevaplaan: äratus, pesu, söök, arvuti, voodi. Kodutute ja töötute igapäeva elu, väheste mööndustega.

Korteriga oleme ka jamanud siin päris palju. Üks ütleb ühte, teine teist. Nagu kammoon, kaua võib. Tahaks enda elamist juba.
Käisime täna kontoris, Nicolaga kohtumas, vast sai midagi selgemaks. Eks homme näha ole.

Hostelis käib ka üks pidev möll. Tom, töötaja, keerab meile käru koguaeg, ajab kõik, mis meiega seoses sassi. Thanks a lot. :) Aga see eest, tema aktsent heastab kõik selle. Right, Madli!?
Me Madliga siin nagu mingid kurjategijad. Kõik koguaeg vahivad ja küsivad sisutuid küsimus.
1. Hi, kuidas teil läheb?
2. Kust te pärit olete?
3. Kas te vene keelt räägite?
4. Okei, nägemist!

Mingi iirlane käib koguaeg meie juures, ütleb estonian girls ja siis kõnnib minema. Tänasest oleme läptopi tüdrukud. Mida hekki!!? Suht jube on siin juba.

Lisaks on siin keegi austraallane, Cody vist, kes karjub kõikidest koguaeg üle ja ajab 16. aastase teismelise juttu. Annab klouni kuju välja. Aga noh vähemalt on naljakas. :D

Homme kirjutab vast jälle, siis on äkki loodetavasti rohkem sündmusi, mida kajastada Teile. Fingers crossed!


Miss my family!!
Mihkel ilusat esimest septembrit Sulle homme! :)

Päikest,

Liisi