7. september – hullemat päeva annab tahta.
Kõik, mis vähegi nihu minna sai, läkski. Enam ei mäletagi, mis toimus, aga meelde jäi see, et jäin haigeks, arvuti keeldus Internetti logimast, plaan sünnipäeva tähistada, lõppes sellega, et mitte ükski cashmachine Bhami kesklinnas otsustas sellel ööl mitte funktsioneerida. Jeei, for me.
„Holy shit!“
Aga vähemalt sai nalja. Kõndisime Viqtoria Square'i poole, Madli ees, mina taga. Tulid eest poolt kaks mustanahalist meest. Astun siis Madli tagant välja, hea, et kiirabit ei pidanud kutsuma. Mees oleks peaaegu südamerabanduse saanud. Haahaa:D Mida kõike kingad ja kleit ei tee siinsetele meestele. ;)
Issi, võid rahulik olla, Inglise valged mehed on palju kenamad, nii et ei too ma ühtegi mustanahalist Sulle koju. :D Ja emme, ei, sa ei pea mustanahalist last Konguta lasteaeda viima. Ma tulin siiski siia õppima, mitte meest otsima. :D
Reedel, ehk täna (kuigi postituse lugedes on ilmselgelt tänasest saanud kolmekuu tagune päev..) käisime koolis, et lasta kontrollida meie CV-d. Piinlik oleks jääda tööst ilma, ainult vigase CV tõttu.
Käisime täna ka turu peal. Esimesena lihaturul, seal olles tekkis küsimus, milline liha seal müügiks on. Mõtlesime välja plaani, et hakkame püsiklientideks, siis äkki saame poole odavamalt.
Tegime endale raamatukogu liikmekaardi, saame netis käia seal (õigemini Madli saab) ja eks kunagi lähitulevikus saab sealt kooli jaoks vajalikke raamatuid ka. Can't wait it! :) Gotta love school.
„Cute crazy man say whaat!?“
Igatahes istusime raamatukogus ja järsku ilmus mingi kutt sinna. Küsis midagi, millest me kumbki aru ei saanud.!!?? WTF? Hakkas siis mingit lugu rääkima: tema sõber olevat toonud mingi tšiki koju, tolle stringid olid sinna jäänud ja siis tuli tüdruksõber koju, küsis kelle omad. Kutt vastas, et tema omad, ta katsetab neid nädal aega. Kutt siis rääkis meile, et käisid teist paari stringi veel ostmas. Ning siis lahkus meie juurest. Nagu mida kuradit, mingi uus külgelöömisviis või!? See pole normaalne. Lisaks mulle ei meeldi kui mingid võõrad mehed panevad enda käe mulle peale. Get lost!! Tahaks siit linnast nagu elusalt pääseda.
Feels like home.
Ma ei tea kas ma varem olen sellest kirjutanud, aga lugesin, et Bhamis pidi olema leedu toidupood, käisime seda kunagi otsimas, aga ei leidnud. Täna siis otsustasime uuesti seda otsima hakata. Jaa oiii imet, leidsimegi selle ülesse. Poe nimi on Lithuanica ja asub Livery Streetil, seal samas ka Hattersi Hostel. Kuna me käisime teist teed pidi kesklinna, siis pole ime, et me seda poodi ei märganud. Aga siiski oli nii hea meel seal poes näha Laima sefiiri, hapukapsast, kalja, Vana Tallinnat ja tumedat leiba. Ning kõige parem selle asja juures on see, et see pood asub meist paar tänavat edasi. Cheers! (või ingl. keelne variant Dirty sex!)
Bhamis peaks tegelikult veel vene pood Babushka ka olema, kuid pole leidnud veel.
Söök.
Viimastel päevadel oleme korralikku Eesti toitu teinud, kartul, kotletid, tomat-kurk-hapukoor. Nämmnämm. Hommikuti sööme putru&võileibu ja teed. Lõunal tavaliselt paar võileiba ja jälle teed. Õhtuti on kas pasta, pitsa või kartul ja üllatus-üllatus: tee. Roheline salat käib ka alati juurde, idud on päris head.
Üritame söökidest pilti ka teha, et mingitki värvi blogisse saada, aga koguaeg läheb meelest või ei viitsi. ;)
Sünipäeva hommikusöök.
Ja õhtusöök.
Tõestus, et me kõik ära ka sõime.
Vaade aknast.
Päikest,
Liisi
No comments:
Post a Comment